Reedene rõõm

Reede õhtul käis mul mitu  külalist.

Tiina tõi peale kooli mulle ära kapsad, mis ma tellisin kui ta Eestis käis  ja lugemiseks "Naistelehte" ja "Kroonikat" . Oi, mul oli väga hea meel.

Tegin külmutuskappi ruumi ja mahutasin kapsad sinna,  nüüd on aasta aega muretu . Mul on nüüd nii mulgi kapsaid kui ka tavalisi praekapsaid. Siin Soomes nii head kapsast ei saa.  Kapsaste säilivusaeg on kuni 2016 aastani .

Pärastpoole käis veel Anneli Raivoga ja aitasid mul kööki ülemise kardinariba üles panna.

 

Kardinariba on käsitsi heegeldatud ja väga ilus ja üle 3 m pikk . Keegi inimene on palju aega raisanud  ja vaeva näinud ja lõpuks on see sattunud kirbukale- kust mina ta üles leidsin ja endala ostsin mõne "kopika " eest . Ma olen sellele inimesele väga tänulik,  võib olla pole seda inimest elavate kirjas, ei tea ju- aga siiski olen tänulik ja  austan seda tööd, mida ta  kord on teinud . Kui palju imeilusaid asju visatakse praegu lihtsalt prügikasti  kuna paljud noored ei  taha oma koju midagi ülearust, ega hooli  vanade inimeste tehtud käsitööst , , mida vähem  asju seda parem. ja mida  lagedam  tuba seda  ilusam . Hea kui möni taipab käsitööd viia ära kirbukale ja sealt leiab selle see inimene, kes hoolib sellisest vanast ja kätega tehtud esemest. Väga paljud huvilised keerlevadki kirbuka poodides ja otsivad selliseid käsitsi tehtud asju ja väga vanaaegseid asju ka .  Ostetakse isegi vanu aknalaudu , vanu uksi ja roostetanud naelu ka nendest hoolitakse , suur mood on nüüd vanaaegsed kohvrid mida tikutulega otsitakse ja oma interjööridesse paigutatakse .