Inge Ojala on Peeteli koguduse juures aastaid tänavalapsi aidanud. Ta on olnud emaks lastele, kes on ilma jäänud ema hoolitsusest ning kes ilma Inge abita elaks senini tänaval.
«Algus oli väga raske. Me päästsime nad praktiliselt ju surmast. Nad olid seal mustad, koledad, katkistes riietes ja näljas nagu mahajäetud metsikud loomad,» rääkis Inge oma elutöö algusest.
Tavaliselt oli laste vanematel alkoholi- ja narkoprobleemid. "Lapsed elasid kampades ja vanemad elasid ka seltskonniti," rääkis Inge Ojala.
Ojala meenutas lugu alkoholilembesest naisest, kellel oli kolm last. Naine tõi ise oma lapsed Peeteli kogudusse palvega, et ta ei suuda lastega hakkam saada. Mõne aasta pärast oli naine surnud.
Vaatamata kõigele armastavad lapsed Inge sõnul oma ema siiralt ja südamest, ükskõik, milline ta on. "Isegi, kui ema oli purjus peaga kraavis, leidis laps mingi vabanduse, miks see on nii, aga ikkagi tema ema on kõige parem.»
Tänavalaste usaldust on väga raske võita. Esialgu pani Inge lastele lihtsalt toitu maha, et nad süüa saaksid. Mõne kuu pärast uurisid lapsed, miks Inge seda üldse teeb.
Ühel hetkel tundis Inge, et ta peab midagi ette võtma ja 2001. aastal avas ta Tallinnas Peeteli koguduses laste turvakodu. Inge rääkis, et lapsed, kes sinna tulid, tahtsid silmadega väga palju süüa, kuid toit ei püsinud neil sees. Nad pidid harjuma vähehaaval sööma. Lapsed ei osanud ka korralikult süüa, sest olid harjunud prügikastist leitud toiduga.
Kõikide laste tervis oli läbi - nii füüsiline kui vaimne. Lapsed olid elanud pidevas hirmus.
Praeguse seisuga on paljud lapsed leidnud uue kodu välismaal, peamiselt Norras ja Rootsis. Neil läheb elus hästi ja nad on läbi löönud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar