HEAD UUT AASTAT KÕIGILE KES SIIA BLOGISSE SATTUSID JÄTKE PALUN ENDAST JÄLG
Tere tulemast blogisse
Tere tulemast minu blogisse . Oleksin väga rõõmus kui jätaksite minule siia blogisse maha märgi, et olete siin käinud ja lugenud minu ülestähendusi . Selle eest oleksin väga tänulik
31. juuli 2018
18. juuli 2018
Juulikuu kuumad ilmad
Juulikuu - lõpuks ometi on jälle soe suvi õigemini kuum ….
Hommikul ärgates lähen kohe rõdule . Nii hea külmavõitu karge õhk ja nii kerge on hingata , vaatan on ilusaid lillekesi ja rõömustan et olen olemas … samas kurb ka et nii vanana saan alles tunda seda õnnetunnet .
Oli mul noorenagi vahetevahel joovastavaid hetki, aga seda oli liiga vähe ühe inimese jaoks, kes on romantilise loomuga ja igatseb õnne ja armastust . Ei saanud seda ja otsisin õigetest ja vahel ka valedest kohtadest ja tundsin rõõmu õnnekillukestest… aga oleks võinud elada täie rinnaga ja õnnelikult .
Ei õnnestunud …
Ei kohanud seda õiget ja ainsat ..
See on tegelikult nii ebaõiglane .
ÕNN on see, et see mees oli vähemalt laste vastu päris hea, aga mis sellest on kasu, lapsed saavad ju aru- kui perekonnas kõik ei ole korras ja kannatavad selle all - hirmsamini- kui me oskame ette aimata .
Aga noh mis ma ikka nurisen.
Eks noorena ei olnud nii tark kui praegu ja teeksin kõike palju targemini kui enne, kui veel korra saaksin otsast alata …
Aga ma ei tahtnud üldsegi mitte sellest kirjutada kui õnnetu ma noorena olin vaid sellest kui õnnelik ma praegu olen .. Seda õnne muidugi vähendab see et ma olen liikumispuudega invaliid ja ei saa elada päris täisväärtuslikult, aga nii palju kui suudan siis tegutsen …
Muidugi see, et ma olen ülekaaluline, see ei tundunud noorena mingi tegurina , sain kõigega hakkama ja polnud asja mida poleks saanud tehtud .
Ainult ,et oli muidugi piinlik ,kui olid kambas selliste peenikeste kaunite naistega ja tundsin alaväärtust .. Keegi ei turgutanud ka, ega andnud mingit motivatsiooni et oleks hakanud endaga tegelema . Vot
ükspäeva käisin kirbukal ja nägin sellist ilusat kappi mida kohe oli vaja endale saada
Hommikul ärgates lähen kohe rõdule . Nii hea külmavõitu karge õhk ja nii kerge on hingata , vaatan on ilusaid lillekesi ja rõömustan et olen olemas … samas kurb ka et nii vanana saan alles tunda seda õnnetunnet .
Oli mul noorenagi vahetevahel joovastavaid hetki, aga seda oli liiga vähe ühe inimese jaoks, kes on romantilise loomuga ja igatseb õnne ja armastust . Ei saanud seda ja otsisin õigetest ja vahel ka valedest kohtadest ja tundsin rõõmu õnnekillukestest… aga oleks võinud elada täie rinnaga ja õnnelikult .
Ei õnnestunud …
Ei kohanud seda õiget ja ainsat ..
See on tegelikult nii ebaõiglane .
ÕNN on see, et see mees oli vähemalt laste vastu päris hea, aga mis sellest on kasu, lapsed saavad ju aru- kui perekonnas kõik ei ole korras ja kannatavad selle all - hirmsamini- kui me oskame ette aimata .
Aga noh mis ma ikka nurisen.
Eks noorena ei olnud nii tark kui praegu ja teeksin kõike palju targemini kui enne, kui veel korra saaksin otsast alata …
Aga ma ei tahtnud üldsegi mitte sellest kirjutada kui õnnetu ma noorena olin vaid sellest kui õnnelik ma praegu olen .. Seda õnne muidugi vähendab see et ma olen liikumispuudega invaliid ja ei saa elada päris täisväärtuslikult, aga nii palju kui suudan siis tegutsen …
Muidugi see, et ma olen ülekaaluline, see ei tundunud noorena mingi tegurina , sain kõigega hakkama ja polnud asja mida poleks saanud tehtud .
Ainult ,et oli muidugi piinlik ,kui olid kambas selliste peenikeste kaunite naistega ja tundsin alaväärtust .. Keegi ei turgutanud ka, ega andnud mingit motivatsiooni et oleks hakanud endaga tegelema . Vot
ükspäeva käisin kirbukal ja nägin sellist ilusat kappi mida kohe oli vaja endale saada
kirbukalt magamistuppa peegliga kapp
saingi selle endale poole hinnaga ja
panin sinna roosid õitsema
siis FB st sain sellise riiuli ,
tellisin mehed, et panevad kruvidega seina, aga kedagi pole veel tulnud
aga lubati
8. juuli 2018
7. juuli 2018
Koristamisetuhin
2. juuli 2018
Tellimine:
Postitused (Atom)