Pühadest pühadeni

Nii imelik oli täna hommikul korjata kõik munadepüha kaunistused kilekotti ja toppida jälle aastaks kuhugile kasti ja kõrgele üles riiulile , kaseoksad ja pajuurvad muidugi jätsin alles, kuna nemad alles nii ilusasti  veel pidasid vastu . Aga jänesed ja tibud ja muu atribuutika ...... täitsa imelik ,et  me hoiame ( ma  räägin endast ) alles  aastaid kaunistusi, mida vaid korra aastas tarvitame ... kui tarvitame .... kas see on äkki vanast ajast selline kokkuhoidlikkus, et  hoiame alles äkki järgmine aasta läheb vaja ? Mul on jõuluasju kogunenud juba 6 banaanikastitäit ,aga kuna kõik on nii ilusad, et ei raatsi minema ka visata , sama nüüd lihavõttejäneseid, parte, korve, mune ja muud tibuvärki .... neid on õnneks ainult üks kastikene .  Tänapäeval võib ju ka nii, et kui on lihavõttepühad möödas, siis kõik krempel minema ja uuel aastal ostan  mõne uue väikese kaunistuse või linikukese .  See ei maksa palju ja ruumi on kodus  tunduvalt rohkem kui neid kaste  lademes  aastaid ei oleks vaja säilitada.
Ei tea - ei oska otsustada .  See kaunistamine, ülespanemine ja pärast koristamine on nii veres, et sellest vist ei suudagi loobuda .... Iga aasta mõtlen et ei hakka vaeva nägema aitab linikust ja mõnest lillekompositsioonist aga siis jälle tuleb mingi suur inspiratsioon peale ja jäneseid ja nöidasid kogu elamine täis ...