Ka minu elu on seotud "Estonia" laevahukuga
Igal aastal septembri lõpus tuleb see mulle meelde . Nimelt minu esimesel mehel, minu laste isal oli ka pilet sellele reisile.
Tema käis tihti sama laevaga Rootsi vahet kuna tegeles autoäriga , tõi sealt autosid müüs Eestis vaheltkasuga maha ja elas selle raha eest .. Koos sõbra Ennuga ehitasid nad sellise kinnise õigete mõõtmetega väikeautofurgooni millega tõid ka kodumasinaid ja riideid ja muud kraami. Päris tihti reisisid sest ega see vaheltkasu teab kui suur ei olnud kui laeva ja autopiletid maha arvata ... Priisata ei saanud, aga ära elas kuidagimoodi ikka ....
Seekord pidid nad viima Rootsi poolele ühe mootorratta , ratas oli juba autofurgoonis aga ärasõidu ajal päeval selgus, et mootorratta võti oli kadunud , otsimine võttis oma aja .
Sel päeval juhtus neil sõbra Ennuga veel palju muudki sellist mida kunagi enne pole juhtunud .
Auto läks teel rikki ja tuli pöörduda koju et otsida uus auto mis neid Tallinna viiks . Sõber kelle poole nad pöördusid abi saamiseks oli just 10 min tagasi Tartusse sõitnud nii et ka sealt nad abi ei saanud ... Nii nad helistasid tuttavale Tallinnasse -sõbrale kes ka samale reisile läks . Leppisid kokku, et sõberr vahetab neile piletid neljapäevaks. Sõber helistas kusagil kümne paiku meile koju ja ütles et kõik on korras ja tuleb neile neljapäeval Rootsis sadamasse vastu ... Kahjuks uppus see sõber samal reisil . Ei mäleta mis ta nimi oli, aga poja nime mäletan , tema oli Patrik , käis meil ka korra külas koos isaga, kui oli päris pisike .hästi armas poiss. Jäi miskipärast ilus nimi meelde....
No vot
Kui mees oli kogu õhtupooliku plaanide nurjumise pärast vihane ja mossis siis hommikul oli ta väga shokis et selline asi on juhtunud
Mina kuulsin seda teadet, et Estonia laev on uppunud raadiost, kui ma kuue aeg ärkasin ja raadio mängima panin ...
Nii on paljud väitnud, et nad ei saanud alguses üldse aru, mis on juhtunud , nii ka mina ega saanud agu sedagi, et mu mees pidi selle laeva peale minema - ta ju käis tihti ja mina neid laeva nimesid ju ei teadnud ...
Esimesena helistas mehe isa , tema teadis ka et mu mees pidi just selle laevaga minema ja arvaski et nüüd on poeg uppunud ... aga üllatuseks vastas talle minu mees ja rääkis oma loo ära kuidas ta laeva peale ei jöudnud
MIna läksin tööle ja alles siis hakkasin aru saama et midagi on juhtunud kui naised mulle kaastunnet hakkasid avaldama ....... olin õhtul neile töö juutres maininud et mees sõidab täna Rootsi .
Ja kui ma olin neile öelnud, et mees jäi koju, siis saadeti mind poodi shampuse järele ja pidin suure õnne puhul välja tegema kogu kollektiivile ....
Lõpuks hakkas ka minule kohale jõudma see suur õnnetus, mis tabas suurt laeva ja tohutu palju inimesi kes sinna uppusid ...
Iga aasta ma seda meenutan ja mõtlen nende inimeste peale kes seal olid , kes välja ei pääsenud kuna väljapääs oli laes ja miks pidi see õnnetus juhtuma ?
Tunnen kõigile kaasa südamest ...
Iga kord, kui ise olen sõitnud laevaga, vaatan merd ja mõtlen selle peale, et mina poleks suutnud sinna külma merre hüpata. Mõned ikka julgesid ...
Urmas Alender- Teisel pool vett -
http://youtu.be/_1P2EJj_jJY
Igal aastal septembri lõpus tuleb see mulle meelde . Nimelt minu esimesel mehel, minu laste isal oli ka pilet sellele reisile.
Tema käis tihti sama laevaga Rootsi vahet kuna tegeles autoäriga , tõi sealt autosid müüs Eestis vaheltkasuga maha ja elas selle raha eest .. Koos sõbra Ennuga ehitasid nad sellise kinnise õigete mõõtmetega väikeautofurgooni millega tõid ka kodumasinaid ja riideid ja muud kraami. Päris tihti reisisid sest ega see vaheltkasu teab kui suur ei olnud kui laeva ja autopiletid maha arvata ... Priisata ei saanud, aga ära elas kuidagimoodi ikka ....
Seekord pidid nad viima Rootsi poolele ühe mootorratta , ratas oli juba autofurgoonis aga ärasõidu ajal päeval selgus, et mootorratta võti oli kadunud , otsimine võttis oma aja .
Sel päeval juhtus neil sõbra Ennuga veel palju muudki sellist mida kunagi enne pole juhtunud .
Auto läks teel rikki ja tuli pöörduda koju et otsida uus auto mis neid Tallinna viiks . Sõber kelle poole nad pöördusid abi saamiseks oli just 10 min tagasi Tartusse sõitnud nii et ka sealt nad abi ei saanud ... Nii nad helistasid tuttavale Tallinnasse -sõbrale kes ka samale reisile läks . Leppisid kokku, et sõberr vahetab neile piletid neljapäevaks. Sõber helistas kusagil kümne paiku meile koju ja ütles et kõik on korras ja tuleb neile neljapäeval Rootsis sadamasse vastu ... Kahjuks uppus see sõber samal reisil . Ei mäleta mis ta nimi oli, aga poja nime mäletan , tema oli Patrik , käis meil ka korra külas koos isaga, kui oli päris pisike .hästi armas poiss. Jäi miskipärast ilus nimi meelde....
No vot
Kui mees oli kogu õhtupooliku plaanide nurjumise pärast vihane ja mossis siis hommikul oli ta väga shokis et selline asi on juhtunud
Mina kuulsin seda teadet, et Estonia laev on uppunud raadiost, kui ma kuue aeg ärkasin ja raadio mängima panin ...
Nii on paljud väitnud, et nad ei saanud alguses üldse aru, mis on juhtunud , nii ka mina ega saanud agu sedagi, et mu mees pidi selle laeva peale minema - ta ju käis tihti ja mina neid laeva nimesid ju ei teadnud ...
Esimesena helistas mehe isa , tema teadis ka et mu mees pidi just selle laevaga minema ja arvaski et nüüd on poeg uppunud ... aga üllatuseks vastas talle minu mees ja rääkis oma loo ära kuidas ta laeva peale ei jöudnud
MIna läksin tööle ja alles siis hakkasin aru saama et midagi on juhtunud kui naised mulle kaastunnet hakkasid avaldama ....... olin õhtul neile töö juutres maininud et mees sõidab täna Rootsi .
Ja kui ma olin neile öelnud, et mees jäi koju, siis saadeti mind poodi shampuse järele ja pidin suure õnne puhul välja tegema kogu kollektiivile ....
Lõpuks hakkas ka minule kohale jõudma see suur õnnetus, mis tabas suurt laeva ja tohutu palju inimesi kes sinna uppusid ...
Iga aasta ma seda meenutan ja mõtlen nende inimeste peale kes seal olid , kes välja ei pääsenud kuna väljapääs oli laes ja miks pidi see õnnetus juhtuma ?
Tunnen kõigile kaasa südamest ...
Iga kord, kui ise olen sõitnud laevaga, vaatan merd ja mõtlen selle peale, et mina poleks suutnud sinna külma merre hüpata. Mõned ikka julgesid ...
Urmas Alender- Teisel pool vett -
http://youtu.be/_1P2EJj_jJY
Ma mäletan hästi seda päeva kui see hirmus õnnetus juhtus. Väljas oli juba kargelt külm ja kõik lilled olid külma poolt ära võetud.Jalutasin oma noorema pojaga väljas ja ta kandis kindaid ja sooja mütsi.
VastaKustutaKa minu kodutänavalt jäi sinna märga hauda üks tore naabrimees.Ta läks oma viimasele tööreisile. Tundsime temast veel kaua puudust.